Jõulukombed – Eesti vs Taani

Eesti ja Taani jagavad mitmeid jõulukombeid. Sellegipoolest leidub Taani pühadekultuuris erinevusi, mis eestlastele üllatavad võivad tunduda. Sarnaselt ülejäänud Euroopaga, tähistatakse jõule 24. detsembril ehk jõuluõhtul.

Jõululõunad ja -õhtusöögid

Toit on nii Eestis kui Taanis jõulude oluline osa. Kui Eestis on pühade tähtsaim toidukord jõululaupäeva õhtusöök, siis Taanis on toidukordi rohkem. Lisaks jõululaupäeva õhtusöögile saadakse kokku ka mitme lõunasöögilaua ümber, mida Taanis julefrokosti nimega kutsutakse.

Sellised lõunasöögid võivad toimuda pere või erinevate sõprusgruppidega. Need võimaldavad pühade jooksul ära näha enamiku oma suguvõsast ja tuttavatest. Kuigi neid kutsutakse lõunasöökideks, võivad toidukorrad vabalt aset leida ka õhtul.

Kuna detsembris läheb tihti kiireks, võidakse jõululõunaid veel kevadelgi pidada. Kõik sõbrad on ju vaja siiski ära näha! Mis sest, et eriline lõunasöök natuke hilja peale jäi.

Jõululaud

Taani jõulude lõunasöögilaual serveeritakse rukkileival traditsiooniliselt erinevaid külmasid ja kuumasid toite. Ühe sellise võileivakattena on levinud marineeritud heeringas karrikastme ja munaga. Lisaks sellele võib laualt leida paneeritud lesta, frikadellid punase kapsaga, peekoniga pasteedi ning nagu Eestiski sinepiga süldi.

Jõululaupäeva õhtusöök ise on sarnane Eesti omaga. Taldrikud täidetakse röstitud sealihaga, levinud on ka pardi küpsetamine. Sinna kõrvale pakutakse hapu- ja keedukapsast, kartulit ning hapukurki.

Kui Eestis maiustatakse pärast õhtusööki piparkookide või kringli kallal, siis Taanis nauditakse hoopis riisipudingut. Külm puding segatakse vahukoore, mandlilaastude ja vaniljega ning valatakse üle kuuma kirsikastmega.

Mõnedes peredes kaasneb riisipudingu ehk ris a l’amande söömisega mäng. Nimelt peidetakse terve magustoidu sisse üks terve mandel. See, kes selle pärast serveerimist oma kausist leiab, saab endale kingi.

Kuusepuu ehtimine

Kuusepuu ehtimine on miski, mida Eestis oodatakse. Iga aasta kaunistatakse kuusk veidi isemoodi, mõnikord lisatakse rohkem tulesid, teine kord rippuvaid ornamente või piparkooke. Taanis riputatakse aga lisaks ehetele kuusele ka Taani lipp.

Kuuselt ei puudu ka kodus meisterdatud pabersüdamed, mida julehjerteriks kutsutakse. Tähtsal kohal on erisugused ornamendid, mis on igas peres natuke isemoodi. Vahva valiku Skandinaavia stiilis kuuseehteid leiad siit.

Kinkide andmine ja saamine

Pärast õhtusööki on aeg tantsima hakata. Pere ja sõbrad võtavad käest kinni ning kas tantsivad või kõnnivad kuusepuu ümber, lauldes samal ajal jõululaule. Pärast nelja-viit laulu istutakse maha ning hakatakse kingitusi avama.

Eestis ilmub traditsiooniliselt selleks puhuks välja valge habeme ja kuuega jõuluvana, kelle põlvele lapsed luuletuse lugemiseks istuda saavad. Taanis on kingipakkidel kirjas Til ja Fra ehk kellelt ja kellele. See tähendab, et kinke antakse ühelt inimeselt teisele, nii et kingisaaja teab täpselt, keda üllatuse eest tänada. Jõuluvana sellega seotud pole ning kinkide lunastamiseks luulet lugema ega lauluviisi meelde tuletama ei pea.

Jõuluvana, päkapikud ja Santa Lucia

Jõuluvana on Taanis pisut teistsugune kui Eestis teda tuntakse. Julemanden ehk otsetõlkes “jõulumees” on isemoodi versioon Eesti jõuluvanast. Julemandenit abistab sageli Nisse nime all tuntud päkapikkude rühm. Nissed on ulakad päkapikud, keda süüdistatakse kodu sassi ajamises ja laste järele piilumises.

Jõulude ajal on tähtis roll ka Santa Lucial. 13. detsembril toimuv Lucia pidustus peab meeles pühakut, keda Itaalias nõiduses süüdistati. 13. detsembrit tähistatakse nii Rootsis kui Taanis. Tähtpäeva puhul riietuvad peretütred Luciaks, pannes juustesse võltsküünlad ning selga valge rüü.

Jõululaupäeval kestab pidustus tihti hiliste öötundideni. Nagu Eestiski, nauditakse ka Taanis jõulude ajal pere ja lähedaste seltskonda. Võetakse aeg maha ning väärtustatakse koosoldud aega. Naerust, maitsvast toidust ega tantsust puudu kindlasti ei tule.

Vaata ka meie laia valikut jõulutooteid siit!

Häid jõule või nagu Taanis öeldakse, God Jul!